Korterelamu rekonstrueerimine on pikk protsess, selle paneerimisel ja teostamisel vajad parimat nõu. Ei saa eeldada, et korteriühistu juhil või korteriomanikel oleks laialdased teadmised ja kogemus mõistmaks ehitise tervikliku toimimist.
Katus lekib, küttesüsteem ei toimi normaalselt, ventilatsioon on puudulik – küsi nõu kuidas probleemid kõige mõistlikumalt lahendada, mida ja millises järjekorras teha nii, et hiljem poleks vaja tehtud otsuseid kahetseda.
Vajad abi renoveerimisvajaduse selgitamisel korteriühistu üldkoosolekul – vaatame maja üle, koostame renoveerimiskava, esitleme seda koos selgitustega üldkoosolekul. Siis saate teha otsuseid tedmiste ja kogemuste põhiselt, mitte emotsioonide ja usu põhiselt. Ma tean, seda on tihti keeruline korraldada sest arvamusi võib olla rohkem kui kortereid majas aga tean ka seda, et kui korteriomanikele anda piisav ja läbimõeldud info siis nad hakkavad kaasa mõtlema ja võtavad vastu mõistlike otsuseid.
Renoveerimise lahendused võiks olla kulutõhusad ja samal ajal arvestama hoone amortisatsiooniga – on lahendused, mis parandavad hoone energiatõhusust ja sisekliimat aga on ka tööd, mis on vaja teha olenemata sellest kas need on hoone energiatarbimise mõõtes kulutõhusad või mitte. Turvalisusele ja ohutusele on keeruline hinnasilti panna, selle teada saamine pärast mingit ebasoodsat sündmust on liiga karm kogemus.
Hea sisekliima saavutamine on kahjuks tihti alahinnatud renoveerimise motivaator, kui pole head sisekliimat kogenud siis on ka raske sellest puudust tunda sest võrdlusmoment puudub. Kahjuks ollakse harjutud elama kehva sisekliimaga kodudes – kogemus ütleb, et hea sisekliimaga harjub ära sest ühtlasel toatemperatuuril ja puhtal siseõhul puuduvad negatiivsed kõrvalmõjud, on vaid positiivsed nagu näiteks kvaliteetsem uni ja rohkem tervelt elatud aastaid, kui oled kogenud siis ei soovi kunagi endist olukorda tagasi.
Hoonet peab vaatama tervikuna ja aru saama kuidas üks töö mõjutab teist või kolmandat. Ehk siis üksikute tööde tegemine ei ole tihti pikas perspektiivis mõistlik. Ja pikk perspektiiv ei ole siinkohal 1-2 aastat vaid ikka 10-20-30 aastat. Teooria ja praktika peavad käima käsikäes, nii sünnivad kõige mõistlikumad lahendused, mis arvestavad just sinu korterelamu seisukorda, olustiku ja võimalusi.
Kiirustades ja puuduliku info alusel tehtud otsuseid pole vaja – mõistlik on planeerida ja lahendada 1 korda ja korralikult, täna tehtud otsus mõjutab hoone tuleviku väga pikalt. Ja ära unusta, et see ei ole lihtsalt kortermaja vaid on tegelikult ju sinu ja su naabrite kodu.
Pole olemas rumalaid küsimusi – küsi julgelt.